Name: Roméo et Juliette
Start: 2022-09-02T00:00:00.000Z
End: 2023-04-28T00:00:00.000Z
Location: Estonian National Opera

Organization

Stage director

Stephen Barlow

Conductor

Vello Pähn

Arvo Volmer

Kaspar Mänd

Lighting designer

Matt Haskins

Set designer

Yannis Thavoris

Choreographer

Indrek Sammul

Soprano

Kristel Pärtna

Juliet

Tenor

Mehis Tiits

Tybalt

Nico Darmanin

Romeo

Bass

Priit Volmer

Friar Laurent

Baritone

Tamar Nugis

Mercutio

Mezzo-soprano

Janne Ševtšenko

Stephano

Aule Urb

Gertrude

Urmas Põldma

Benvolio

Janari Jorro

Paris

Jassi Zahharov

The Duke

Costume designer

Mart Laur

Gregory

Märt Jakobson

Raiko Raalik

Heldur Harry Põlda

Karis Trass

Juuli Lill

Estonian National Opera

Others

Estonian National Opera Chorus

Orchestra

Estonian National Opera Orchestra

Francesco Castoro

Valentyn Dytiuk

Perrine Madoeuf

Mārtiņš Ozoliņš

René Soom

Mati Vaikmaa

Bass-baritone

Kim Sargsyan

Count Capulet

Rauno Elp

prantsuse

Roméo et Juliette -  (Romeo and Juliet)

Tallinn

Estonia

Main Stage

Roméo et Juliette

Public

Romeo and Juliet

eesti

inglise

Approved

Roméo et Juliette Gounod

„Romeo ja Julia“ on 19. sajandi prantsuse ooperi üks hinnatumaid pärle. Ooperi üheks tuntumaks muusikanumbriks on „Je veux vivre“ ehk „Julia valss“. Lavastaj...

The success of “Faust” in 1859 had motivated the director of theatre Théâtre-Lyrique, Léon Carvalho to commission a subsequent opera from Gounod. The composer’s splendid version of Shakespeare’s tragic story is graceful, dramatic, and supremely melodic. It is famous for its deeply emotional love duets, its beautiful orchestral colours and its heart-stirring choruses. This work is one of the huge hits of 19th century French opera. “Je veux vivre” or “Juliet’s Waltz” is one of the famous arias in this operatic masterpiece. In this famous love story, stage director Stephen Barlow focuses on the fate of two feuding families, integrating it into contemporary Paris society. Through the futile feud of Capuleti and Montecchi families, the the love of two young people is the ray of light spreading the message of everlasting love.

Stephen Barlow: “My starting point with Gounod’s Roméo et Juliette is the very first line of the Shakespeare play – Two households, both alike… two equal sides stuck in a permanent feud. Though the play was written over 400 years ago this hostile description calls to mind the increasing polarization of politics and society in present day Europe and beyond, fuelled by mounting mistrust in our political and economic institutions. This has lead to the re-emergence of populism and increasing civil unrest of which the gilets jaunes protests in Paris are the most recent and virulent demonstration. Britain, France, Spain, Italy, Greece, Scotland for example have all become deeply divided communities in the aftermath of controversial referenda and/or elections which, as in Shakespeare’s play, have opened up entrenched positions that brook no compromise.
So designer Yannis Thavoris and I were attracted to a contemporary dystopian setting of this prophetic story which encapsulates the binary YES versus NO political world that we now live in with the Capulets and the Montagues rival, but unspecified, political factions. I want this brutal medieval tragedy to unfold and be counterpointed in a modern-day gilded world of power and privilege and I hope that watching this classic opera through a carefully considered unfamiliar prism might reflect different themes and provide more familiar points of references that resonate with a contemporary audience.”

English

„Fausti“ (1859) edu julgustas Pariisi Théâtre-Lyrique’i direktorit Léon Carvalhot tellima Gounod’lt järgmist ooperit. Gounod’ muusikaline jutustus Shakespeare’i tragöödiast on imeliselt tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud sügavalt emotsionaalsed duetid, värvikas orkestratsioon ja südantliigutavad koorid. „Romeo ja Julia“ on 19. sajandi prantsuse ooperi üks hinnatumaid pärle. Ooperi üheks tuntumaks muusikanumbriks on „Je veux vivre“ ehk „Julia valss“. Lavastaja Stephen Barlow keskendub tuntud armastusloos kahe vaenutseva vastaspoole saatusele, sobitades selle tänapäevasesse Pariisi ühiskonda. Läbi Capulettide ja Montecchide mõttetu ja viljatu vaenu jääb kõlama armastuse igikestev sõnum.

Stephen Barlow: „Minu lähtepunktiks Gounod’ „Romeo ja Julia“ puhul on Shakespeare’i näidendi esimene rida – „Two households, both alike…“ („Kaks majakonda, kumbki võrdselt au sees“) – kaks võrdset poolt, kes on määratud igavesse verivaenu. Kuigi näidend on kirjutatud üle 400 aasta tagasi, toob see vaenulik kirjeldus silme ette poliitika ja ühiskonna üha suureneva vastandumise tänapäeva Euroopas ja mujal, mida süvendab veelgi usaldamatus meie poliitiliste ja majanduslike institutsioonide vastu. See on viinud maailma populismi taassünni ja suurenevate tsiviilrahutusteni, millest viimane ja kõige jõulisem meeleavaldus leidis aset kollavestide liikumise raames Pariisis. Näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Šotimaa elanikud on kõik jagunenud sügavalt lõhestunud kogukondadesse pärast vastuolulisi referendumeid ja/või valimisi, mis – just nagu Shakespeare’i näidendis – on viinud püsivate ja kompromissitute seisukohtadeni.
Kunstnik Yannis Thavorise ja minu südame võitis selle prohvetliku loo kaasaegne düstoopia, mis võtab kokku binaarse „JAH“ vs. „EI“ poliitilise maailma, milles me praegu elame, Capulettide ja Motecchide rivaalitsevad, kuid määratlemata poliitilised fraktsioonid.
Tahan seda brutaalset keskaegset tragöödiat esitada tänapäeva kullakarralise võimu- ja privileegimaailma võtmes ning loodan, et selle klassikalise ooperi vaatamine läbi hoolikalt läbimõeldud tundmatu prisma toob esile erinevaid teemasid ja pakub rohkem võrdluspunkte, mis resoneerivad kaasaegse publikuga.“

Etenduse krediiti (Näitlejad ja meeskond )

Osades

Meeskond

Ansambel